Eesti Töötervishoiuarstide Selts valis uue juhatuse

29.09.2021

Eesti töötervishoiuarstide seltsi aastakoosolek toimus 24.-25. septembrini Klaara-Manni seminarikeskuses.

Olulise päevakorrapunktina valiti seltsile uus juhatus koosseisus: 

  • Karin Sarapuu, seltsi esimees (HeBA kliinik)
  • Eda Merisalu (Eesti Maaülikool, professor)
  • Evelyn Aaviksoo (HeBA kliinik)
  • Helary Lainjärv (töötervishoiu resident)
  • Tiia Piho (Tartu Ülikooli Kliinikum)
  • Toomas Põld (Qvalitas)
  • Ülle Lahe (Baltic Euro Medical)


ETTAS üldkoosolek 24.09.2021


Miinimumnõuded plaanilise töö taastamiseks COVID-19 epideemia tingimustes

21.aprill 2020 / EESTI ARSTIDE LIIT

Terviseamet ja hädaolukorra meditsiinijuht dr Popovi kinnitasid miinimumnõuded tervishoiuteenuste osutajatele plaanilise töö taastamiseks COVID19 epideemia tingimustes. Juhendite koostamisel osales Eesti Infektsioonhaiguste Selts.

Terviseametil on nõustav ja kontrolliv roll plaanilise töö taastamisel. Tervishoiuteenuse osutajad vastutavad teenuste mahu ja ohutu korraldamise eest, nad peavad arvestama epidemioloogilise olukorraga, tagades infektsioonikontrolli reeglite täitmise ning vastavuse nõuetele.

Üldised nõuded:

Infektsioonikontrolli juhendite kättesaadavus (kätehügieen, isikukaitsevahendite kasutamine, ravikeskkonna puhastamine ja desinfitseerimine, jäätmekäitlus);
Töötajad peavad olema koolitatud ülaltoodud juhendite osas;
Infektsioonikontrollivahendite piisav varu;
Võimekus käsitleda COVID-19 positiivseid haigeid, sh COVID-19 analüüside korraldamine.
Enne plaanilise ravitegevuse algust hinnatakse patsiendi COVID-19 nakkusriski. Plaanilist ravitööd osutatakse vaid madala COVID-19 nakkusriskiga patsientidele. Kõrge nakkusriskiga, teadaoleva COVID-19 kandluse või infektsiooniga patsiente käsitletakse erakorraliste haigetena vastavate juhendite kohaselt.

Täpsemad juhised on lisatud dokumentides. Tegemist on miinimumnõuetega, raviasutused võivad vajaduse korral kehtestada ka rangemaid reegleid.

Ohutuse tagamine on raviasutuste juhtide ja töötajate ühine vastutus. Arstid peavad täitma kõiki infektsioonikontrolli nõudeid ja kasutama isikukaitsevahendeid.

Kui tööandja ei varusta vajalike isikukaitsevahenditega või need on ebapiisavad ning töötaja tervis on seetõttu ohustatud, on õigus töö peatada. Sellisel juhul peab esmalt teavitama nii tööandjat kui ka töökeskkonnavolinikku isikukaitsevahendite puudustest ja töö peatamisest.

Olge terved!

Katrin Rehemaa


ETTAS juhatus juhib tähelepanu kobarseaduse muudatusele, milles on puudutatud ka tervisetõendeid reguleerivaid seadusi. Toome välja olulisemad seaduse muudatused, mis puudutavad töötervishoiuteenuse osutajaid, täpsemalt saab muutmise seadust Riigi Teatajast.

Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)
Riigikogus vastu võetud 20.04.2020, seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgnenud päeval.

§ 12. Liiklusseaduse muutmine
Liiklusseadust täiendatakse §-ga 264² järgmises sõnastuses:
”§ 264². Erandid Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras
(1) Atesteerimistunnistus, mille kehtivuse lõpu kuupäev on Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.
(2) Esmane juhiluba, mille kehtivuse lõpu kuupäev on eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.
(3) Käesoleva seaduse § 101 lõiget 8 ja § 124 lõike 3 punkti 2 ei kohaldata eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ajavahemikul ei pea juhiloa asendamiseks või vahetamiseks esitama kehtivat tervisetõendit, kuid juht peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline mootorsõidukit või trammi juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad mootorsõiduki või trammi ohutut juhtimist.
(5) Eriolukorra ajal avaliku teenuse osutamise võimatuse või jätkusuutliku osutamise raskuste korral võib Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud 90-päevast tähtaega määrusega täiendavalt pikendada kuni 180 päevani.”.

§ 14. Lõhkematerjaliseaduse muutmine
Lõhkematerjaliseadust täiendatakse §-ga 53¹ järgmises sõnastuses:
”§ 53¹. Lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisekontrolli läbimise erand Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras
Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 teist lauset ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal ega 30 päeva pärast eriolukorra lõppemist, kui tervisetõendi kehtivus lõpeb eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist.”.

§ 17. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
”(8) Kui eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu on takistatud tervisekontrolli tegemine ja selle kohta tervisetõendi väljastamine, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnas tegutsev tööandja nõudma tööle asujalt või töötajalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse selle kohta, et tal ei ole tuvastatud nakkushaigust, talle teadaolevalt ta ei põe nakkushaigust ja tal ei ole nakkushaiguse sümptomeid, ning tagama, et tööle asuja või töötaja esitaks nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.”;
2) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”1) teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks, võtab vajaduse korral ühendust nakkushaigete ja kontaktsete isikutega ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist;”.

§ 22. Raudteeseaduse muutmine
Raudteeseadust täiendatakse §-ga 115¹ järgmises sõnastuses:
”§ 115¹. Erandid raudteetöötajale kehtestatud nõuetest Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras
(1) Käesoleva seaduse § 48 lõiget 1 ja lõike 5 punkti 5 ei kohaldata tervisetõendi kehtivuse tähtaja möödumise korral Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.
(2) Kui raudteetöötajal ei ole eriolukorra tõttu võimalik läbida käesoleva seaduse § 34 lõike 4 kolmanda lause alusel kehtestatud perioodilist tervisekontrolli, võib ta oma tööülesandeid täita kehtiva tervisetõendita, kui ta on füüsiliselt ja psüühiliselt selleks võimeline ning tal ei ole tervisehäireid, haigusi ega muid vastunäidustusi, mis tööülesannete täitmise ajal võivad esile kutsuda raudteeliiklust ohustavat töövõime kaotust.
(3) Käesoleva seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud perioodiline tervisekontroll tuleb läbida 90 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist.
(4) Kui raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval töötajal, vedurijuhiabil ning eriveeremi juhil ei ole eriolukorra tõttu võimalik talle antud kutset uuendada, loetakse talle esitatud pädevusnõue täidetuks lõppenud kutse alusel. Isikule antud pädevust tõendav kutse tuleb uuendada 180 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist.”.


ETTAS pressiteade 20.04.2020

Töötervishoiuarstid pakuvad ettevõtetele tuge kriisist väljumiseks

Reedel, 17. aprillil andis Terviseamet teada Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, et töötervishoiuteenuse osutamise jätkamine haiglavälise tervishoiuteenusena on lubatud. Seega on töötervishoiuteenistused ühed esimesed, kes saavad jätkata plaanilise abiga ning osutada ennetava ja riske maandava suunitlusega tervishoiuteenust ettevõtetele, kes jätkavad oma majandustegevust praeguses kõrgendatud bioloogilise riski olukorras.

Kvaliteetne töötervishoiu teenistus on hetkel üks olulisemaid meditsiinipartnereid, kes peaks aitama igal tööandjal tagada eri ohutegurite maandamise nii, et ohustatud poleks töötaja ega klientide elu või tervis – nii nagu seda näeb ette töötervishoiu ja tööohutuse seadus. „Uue koroonaviiruse pandeemia on kiiresti toonud arusaamise, et kuigi sageli nähtamatud, on bioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid sama olulised ja reaalsed kui füüsikalised, keemilised ja füsioloogilised tegurid,“ ütles Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse esimees dr Karin Sarapuu.

Mured ja hirmud vajavad lahendamist. Tööandjatel on objektiivne mure: kuidas jätkata kiiresti tööd, et panustada uuesti majandusse, aga nii et töötajad ei oleks ohustatud? Töötajatel on objektiivne hirm: kuidas jätkata tööd, nii et säiliks palk, mis vajalik elamiseks, aga ilma iseenda ja oma lähedaste tervist ohtu seadmata?

Mitmed töötervishoiuasutused on eriolukorra ajal panustanud tegevustesse, mis aitaks teha kriisi lahendamisega seotud otsuseid: panustanud üle-Eestilise COVID-19 testimise võimaluste loomisesse, aidanud korraldada töökohtades nakkuse seiret, nõustanud töökorralduse osas, loonud  töölenaasmisprogrammi ettevõtetele majandustegevuse taastamise abistamiseks.
Töötervishoiuarstide selts on töötanud välja kriteeriumid COVID-19 diagnoosimiseks kutsehaigusena.

Töötervishoiuarstide unikaalne roll – tunda iga individuaalse töötaja tervist ja samas ettevõtte eripärasid –  võimaldab kõige paremini anda nõu, kellele konkreetselt ja millistes üksustes mingid riskid suuremat ohtu kujutavad ja millised on asjakohased meetmed riskide maandamiseks. „Me julgustame tööandjaid pidama nõu oma töötervishoiupartneritega. Me saame ettevõtteid toetada kriisist väljumisel nii, et võimaldame töötajatel turvaliselt tööle naasta ning aidata seirata ohtusid koos kiire reageerimisega olukorra muutustele,“ märkis dr Sarapuu. „Selleks saame kasutada Töötervishoiuarstide Seltsi parimaid erialaseid teadmisi ja praktikad ning rahvusvahelisi kogemusi.“

Eesti Töötervishoiuarstide Selts teeb koostööd riigi esindajate ja tervishoiuettevõtetega, et võimaldada järkjärguline kriisist väljumine koos majandustegevuse taastumisega ohutult ja võimalikult sujuvalt.


MTÜ Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi hinnang käsitlemaks tervishoiutöötajate haigestumist COVID- 19-sse tööülesannete täitmisel 

16.04.2020 

Igapäevaselt koroonapatsientidega kokku puutuvad tervishoiutöötajad on haigestumise suhtes riskirühmaks. Koroonaviiruse suure nakkavuse ja kohati ebapiisava isikukaitsevahenditega varustatuse tõttu on tervishoiutöötajate nakkumise risk töökohal kõrge. Koroonaviirus on töökeskkonnas mõjuv bioloogiline ohutegur ning selle poolt tekitatud haigus on käsitletav kutsehaigusena. 

Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi hinnangul tuleb tervishoiutöötaja haigestumine COVID-19-sse lugeda kutsehaiguseks vastavalt sotsiaalministri 09.05.2005 määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ § 3 lg-le 7. Kutsehaigusena määratlemist toetab ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) juhis (ILO Standards and COVID-19 (coronavirus) 2020; ILO Injury Benefits Convention, 1964 No 121). 

COVID-19 haigestumise kutsehaiguseks lugemisel peavad olema täidetud järgmised tingimused: 

1. Peab olema teada ja kirjeldatud kindel tööalane kokkupuude COVID-19 haigega ja võimalusel sellise kokkupuute täpsemad asjaolud (kokkupuute liik, põhjus, kestus jmt). 

2. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, soovitavalt tervishoiuasutust teenindav töötervishoiuarst kohapeal. Töötervishoiuarst väljastab kutsehaigestumise diagnoosimise teatise, mille alusel pere- või eriarst saab vormistada töövõimetuslehe põhjuseks kutsehaiguse. Kutsehaiguse teatis saadetakse ka tööandjale ja Tööinspektsioonile vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lg-le 6. 3. Iga juhtumit tuleb eraldi analüüsida. Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi hinnangul ei ole korrektne määratleda kutsehaigestumisena kõiki tervishoiutöötajate koroonaviirusesse haigestumise juhtumeid. Kinnitatud peab olema tööalane kokkupuude Covid-19 haigega.
Eesti Töötervishoiutöötajate Seltsi juhatus